See väike lõik Aleksei Turovski artikklist kirjeldab ilmekalt, kuidas kaslased kevade saabudes käituma hakkavad…Samuti nagu ka kõrval olev pilt näitab meie hoolimatuse tagajärgi.
»Muidugi on märtsikuu loomadeks eelkõige märtsikassid ja kindlasti ka märtsijänesed! Märtsikuu ei jäta enam ei kassidele ega jänestele laisklemiseks mitte mingeid võimalusi, vaid kutsub neid vastuvaidlematult üles nüüd võimsa lauluga. Innaaeg! See märtsikuu üleskutse on nii võimas, et isegi paar minu tuttavat endist kõutsi (rahustavalt prepareeritud mitu aastat tagasi) esinevad võimsate kutsungitega ööd läbi (kuu lõpupoole isegi päevaajal) ja tulevad vahetevahel minu sõbra vetarsti vastuvõtule palvega kähku õmmelda kinni rebitud kõrv või puretud käpp, sest neil on väga kiire tagasi päikese kätte, lumes tantsima ja võitlema. Kui salvestada kõutside märtsilaule, analüüsides fonogrammi harmooniliselt ja võrreldes tulemust samamoodi töödeldud emakassi kõnelustega, millega too oma väikeste poegade poole pöördub, saab ilmsiks, et märtsikuus nimetavad kõutsid teineteist piimahabemeteks, tattninadeks, pahadeks poisteks, kes peavad otsekohe ema sõna kuulama hakkama, memmepoegadeks, kellel pole mitte mingisuguseid õigusi “päris” kõutsidest möödudes saba üleval hoida jne. Emased kassid laulavad märtsis seevastu äärmiselt resoluutseid, selgeid ja ühemõttelisi korraldusi jagades: kõik poisid tulgu siia ja kohe ja olgu mehed! Kodukassil nagu paljudel teistel kaslastel, näiteks gepard, puuma ja ilves, on paljunemisel suur tähtsus heterosperma nähtusel, mis tähendab, et emane kass, paaritudes paljude isastega, kes on emaslooma ovulatsiooni tipp-perioodil õiges kohas ja tegutsemisvõimelised, sünnitab erinevate isade poegi ühes ja samas pesakonnas. See kindlustab geneetilist mitmekesisust üksildase eluviisiga kiskjalistel.»
