HOT SPOT
Samamoodi nagu inimesed vaevlevad erinevate allergiate käes, on allergiad väga levinud ka koerte ja kasside seas.
Allergia on ülitundlikkus mingile kindlale ainele, allergeenile. Allergia võib olla kaasasündinud või tekkinud eluajal. Allergeen võib organismi sattuda toiduga, hingamisteede kaudu või läbi naha. Tavalised allergeenid loomade lähemas ümbruses on tolm, tolmulestad, õietolm ja hallitusseened.
Tihti esineb loomadel allergiat just kevad-sügisperioodil. Kevadel (aprill-mai), kui õitsemisperiood algab ja varasügisel (augusti lõpp-september) kui see lõpeb. Allergia väljendub sügelemises. Koer lakub käppi, kratsib nägu, eriti silmade ümbrust, võib tekkida kõõm ja punetus, karvad langevad välja. Kassidel tekib kihelus, mille tulemusena hakkavad nad ennast lakkuma ja sügama, sageli esikäppi, reie sisekülgi ja kõhtu. Tekib ka peasügelus kõrvade ümbruses, kuklal ja kaelal. Sellel perioodil on eriti tähtis teha kirbutõrjet, et välistada kirbuallergiat, sest loomad, kellel esineb kevad-sügisallergia, on väga tundlikud kirbuhammustustele.
Koertel võib tekkida suveekseem, mida tuntakse ka hot spot’i nime all, mis võib omaniku väga ära ehmatada. Ekseem võib tekkida kahe tunni jooksul ning esineb mädase ja märja laiguna, kust karv on välja langenud. Reeglina on ekseem valulik ning sügeleb. Sagedamini esineb ekseemi pikakarvalistel tõugudel, näiteks bernhardiinidel, kuldsetel retriiveritel ja newfoundlandi koertel, või tiheda karvaga tõugudel, näiteks puudlitel, rotveileritel, saksa lambakoertel ja labrador-retriiveritel. Tüüpilised kohad, kus ekseemi esineda võib, on nägu, kael, sabajuur ja tagajäseme küljed.
See haigus näeb kohutav välja, kuid on kergesti ravitav.
Samuti esineb koertel ja kassidel toiduallergiat, mis võib tekkida kogu elu jooksul. Peamiselt on loomad allergilised toidus sisalduvale proteiinile. Tavaliselt on loom allergiline toidu suhtes, mida ta on söönud pikemat aega. Koertel ja kassidel on põhilised allergeenid looma- , kana- ja sealiha, kala ja piim. Kliiniliselt väljendub toiduallergia koertel kiheluses, eriti kõrvade, kubeme ja kaenlaaluse piirkonnas, ning naha punetamises. Kassidel annab allergiast märku aga peapiirkonna kihelus ja karvade väljalangemine.
Loomaomanik võib kokku puutuda ka loomade kontaktallergiaga. Selle allergia suhtes on tundlikumad vähese karvkattega kehaosad, näiteks kõht, käpad ja koon. Põhiliselt kahtlustatakse kohti, kus koer kõnnib või lamab, näiteks põrandaid, puhastus- ja pesuvahendeid, samuti taimi jms. Mõni loom võib olla allergiline ka kõrvatilkade, šampooni, salvide vms suhtes. Naha muutused toimuvad kohtades, mis puutuvad kokku ärritava ainega ja kus on hõre karvastik.
Igal juhul tuleb nõu küsida oma loomaarstilt, kes määrab toiduallergia puhul sobiva dieedi ja aitab vähendada kevad-sügisallergia sümptomeid.
Sel sügisel pöördus meie poole mopsi omanik, kes oli väga mures oma koerakese pärast. Nimelt olid koeral tõsised probleemid hingamisega. Ta oli käinud paljudes kliinikutes ja diagnoosiks oli alati allergia, aga ravi selle vastu ei aidanud kunagi. Tegime meie kliinikus kordusanalüüsid (vere uuringud, röntgen ) kuid kahjuks ei saanud nende järgi kindlat diagnoosi panna. Seejärel pakkusime välja veel ühe uuringu, mis peaaegu alati aitab leida põhjuse, nimelt MRI. Magnetresonantstomograafia näitas koera ninas olevat moodustist(pikkusega 2,2cm), mis takistas täielikult õhu läbipääsu ühes ninasõõrmes. Peale seda oli juba selge, et on vaja kirurgiliselt sekkuda.
