Sel sügisel pöördus meie poole mopsi omanik, kes oli väga mures oma koerakese pärast. Nimelt olid koeral tõsised probleemid hingamisega. Ta oli käinud paljudes kliinikutes ja diagnoosiks oli alati allergia, aga ravi selle vastu ei aidanud kunagi. Tegime meie kliinikus kordusanalüüsid (vere uuringud, röntgen ) kuid kahjuks ei saanud nende järgi kindlat diagnoosi panna. Seejärel pakkusime välja veel ühe uuringu, mis peaaegu alati aitab leida põhjuse, nimelt MRI. Magnetresonantstomograafia näitas koera ninas olevat moodustist(pikkusega 2,2cm), mis takistas täielikult õhu läbipääsu ühes ninasõõrmes. Peale seda oli juba selge, et on vaja kirurgiliselt sekkuda.

3.novembril opereeris mopsi meie kliinikus Tartu Maaülikooli professor dr.Vladimir Andrianov. Moodustis osutus absessiks (mädakolle), mis õnnestus edukalt eemaldada.

Esimest korda viie aasta jooksul saab nüüd mops öösiti normaalselt, ilma lämbumistundeta, magada.

Inglise buldogi kutsikad saavad ilmavalgust näha üha tihemini vaid loomaarsti abiga, läbi keisrilõike. Põhjuseks kutsikate suur pea, mis ei mahu ema vaagnast lihtsalt läbi.

See pole kahjuks ainus tõug, kus risk keisrilõikeks on suur. Kõrgenenud riskiga tõugude hulka kuuluvad veel prantsuse buldog, pekingi paleekoer, šoti terjer, bostoni terjer jt.

See pilt on meie kliinikus keisrilõike abil sündinud neljast toredast inglise buldogi kutsikast, kes kasvavad jõudsasti ja on õige varsti valmis minema oma uutesse kodudesse .

Kui teil on raske hakkama saada oma looma hooldamisega, siis pöörduge oma ala professionaalide poole.

Meie kliinik teeb koostööd uue lemmikloomade ilusalongiga “Grooming Salong”, mis asub kliiniku vahetus läheduses, aadressil Majaka 38.

Salong pakub erinevaid teenuseid, et teie lemmik oleks alati ilus, puhas ja hooldatud.

Kasutusel on kaasaegsed instrumendid ja parim lemmikloomade kosmeetika. Salongi  töötajad oskavad kuulata teie soove ja saavad hakkama ka kõige jonnakamate klientidega.

Lisainfo telefonidel: 5813 8039 ja 5660 6005

Tehtud töid vaata: http://grooming-salong.eu/raboti.html

Lugu kassist, kelle elud ei ole veel otsa saanud…Suurem osa oma elust on ta kannatanud kõhukinnisuse all. Kui ta meie kliinikusse jõudis, ei olnud ta juba 2 kuud tualetis käinud. Röntgen näitas, et kassil on soolte ummistus, diagnoosiks soolte atoonia (Kei-Gaskeli sündroom). Vaatamata kassi raskele seisundile otsustasime kohe opereerida, mis osutus õigeks otsuseks. Nüüdseks on kass operatsioonist toibunud, saab ravi ja elab oma kassi elu.

Lemmiklooma surm on suur tragöödia kogu perele. Kõik on sellega suuremal või vähemal määral kokku puutunud. Kuid lemmikule viimse puhkepaiga leidmine ei ole alati lihtne. Nüüd on tekkinud matmise kõrvale ka teine alternatiiv- tuhastamine.

Maardus, Vana-Narva mnt.14A asub OÜ Cremo Center, mis pakub lemmikloomade tuhastamisteenust.  Krematooriumis on olemas kõik võimalused, et oma lemmikuga väärikalt hüvasti jätta.

Loe lähemalt: www.cremo.ee

„Nemad elasid koos meiega inimlikku elu, seega matame neid samuti inimlikult.”

HOT SPOT

Samamoodi nagu inimesed vaevlevad erinevate allergiate käes, on allergiad väga levinud ka koerte ja kasside seas.

Allergia on ülitundlikkus mingile kindlale ainele, allergeenile. Allergia võib olla kaasasündinud või tekkinud eluajal. Allergeen võib organismi sattuda toiduga, hingamisteede kaudu või läbi naha. Tavalised allergeenid loomade lähemas ümbruses on tolm, tolmulestad, õietolm ja hallitusseened.

Tihti esineb loomadel allergiat just kevad-sügisperioodil. Kevadel (aprill-mai), kui  õitsemisperiood algab ja varasügisel (augusti lõpp-september) kui see lõpeb. Allergia väljendub sügelemises. Koer lakub käppasid, kratsib nägu, eriti silmade ümbrust, võib tekkida kõõm ja punetus, karvad langevad välja. Kassidel tekib kihelus, mille tulemusena hakkavad nad ennast lakkuma ja sügama, sageli esikäppasid, reie sisekülgi ja kõhtu. Tekib ka peasügelus kõrvade ümbruses, kuklal ja kaelal. Sellel perioodil on eriti tähtis teha kirbutõrjet, et välistada kirbuallergiat, sest loomad, kellel esineb kevad-sügisallergia, on väga tundlikud kirbuhammustustele.

Koertel võib tekkida suveekseem, mida tuntakse ka hot spot’i nime all, mis võib omaniku väga ära ehmatada. Ekseem võib tekkida paari tunni jooksul ning esineb mädase ja märja laiguna, kust karv on välja langenud. Reeglina on ekseem valulik ning sügeleb. Sagedamini esineb ekseemi pikakarvalistel tõugudel, näiteks bernhardiinidel, kuldsetel retriiveritel ja newfoundlandi koertel, või tiheda karvaga tõugudel, näiteks puudlitel, rotveileritel, saksa lambakoertel ja labrador-retriiveritel. Tüüpilised kohad, kus ekseemi esineda võib, on nägu, kael, sabajuur ja tagajäseme küljed.

See haigus näeb kohutav välja, kuid on kergesti ravitav.

Samuti esineb koertel ja kassidel toiduallergiat, mis võib tekkida kogu elu jooksul. Peamiselt on loomad allergilised toidus sisalduvale proteiinile. Tavaliselt on loom allergiline toidu suhtes, mida ta on söönud pikemat aega. Koertel ja kassidel on põhilised allergeenid looma- , kana- ja sealiha, kala ja piim. Kliiniliselt väljendub toiduallergia koertel kiheluses, eriti kõrvade, kubeme ja kaenlaaluse piirkonnas, ning naha punetamises. Kassidel annab allergiast märku aga peapiirkonna kihelus ja karvade väljalangemine.

Loomaomanik võib kokku puutuda ka loomade kontaktallergiaga. Selle allergia suhtes on tundlikumad vähese karvkattega kehaosad, näiteks kõht, käpad ja koon. Põhiliselt kahtlustatakse kohti, kus koer kõnnib või lamab, näiteks põrandaid, puhastus- ja pesuvahendeid, samuti taimi jms. Mõni loom võib olla allergiline ka kõrvatilkade, šampooni, salvide vms suhtes. Naha muutused toimuvad kohtades, mis puutuvad kokku ärritava ainega ja kus on hõre karvastik.

Igal juhul tuleb nõu küsida oma loomaarstilt, kes määrab toiduallergia puhul sobiva dieedi ja aitab vähendada kevad-sügisallergia sümptomeid.

Kalendrisuvi ei ole veel lõppenud, kuid käes on aeg, mil pered hakkavad maalt linna naasma ning lapsed lähevad kooli. Maakodust lahkudes peetakse oluliseks kaasa pakkida kõikvõimalikud tarbeasjad ja võetakse ühes sügisannid, mis puudelt ja põldudelt kokku korjatud. Ärasõitu planeerides avastatakse, et korter või auto ei ole kummist ja uskumatult tihti loobutakse esmajärjekorras kergekäeliselt just loomast, keda lahkudes peetakse ühtäkki tülikaks ja väärtusetuks asjaks. Loomade maha jätmine toob kaasa mitmeid probleeme nii kohalikele omavalitsustele kui ka inimestele ja peamisteks kannatajateks on loomad.

„Suvi läbi. Asjad pakitud. Kõik pereliikmed kaasas?” on Eesti Loomakaitse Seltsi (ELS) sõnum 1. septembril algava sügiskampaania plakatil.

Kampaania eesmärk on kutsuda inimesi üles oma lemmikloomi maakodudest ja suvilatest endaga kaasa võtma. ELS pöördub kõikide loomaomanike poole üleskutsega: ärge jätke oma lemmikloomi suvilapiirkondadesse maha ega visake loomi autodest välja!

Eesti Loomakaitse Selts kutsub kõiki omavalitsusi üles osalema kampaanias, levitama ja muutma info kohalikele elanikele kättesaadavaks. Palume edastada ja lisada kampaaniaplakat koos sõnumiga kohalikku või maakondlikku lehte ning omavalitsuse kodulehtedele. Samuti soovib selts kohalike omavalitsuste poolset kõrgendatud tähelepanu seoses hüljatud ja hulkuvate loomadega ning taolistel juhtudel ka kiiret reageeringut abi osutamisel.

Hülgamise tulemusena võivad tekkida kasside ja koerte kolooniad, levivad haigused ning loomad kannatavad ja paljud surevad. Autodest välja visatud lemmikloomad võivad sattuda avariidesse, tekitada liiklusohtlikke olukordi, hukkuda või raskelt viga saada. Paljud lemmikloomad lõpetavad oma viimsed elupäevad ja -tunnid vigastatuna kraavis, maantee ääres lebades või puu külge seotuna nälga surres. Tähelepanu tuleb pöörata ka järelvalveta hulkuvatele lemmikloomadele.

Eesti Loomakaitse Seltsile ja teistele loomi abistavatele organisatsioonidele laekub aastas kümneid tuhandeid teateid hulkuvatest ja hüljatud lemmikloomadest. Näiteks 2010. aasta jooksul püüti ja hoiustati ainuüksi MTÜ Loomade Hoiupaigas üle 800 koera ja üle 2500 kassi. Lisaks on Varjupaikade MTÜs ja teistes Eestis tegutsevates varjupaikades aasta jooksul läbi käinud mitmeid tuhandeid kasse ja koeri.

ELS tuletab meelde, et iga loomaomanik vastutab oma lemmiklooma eest nagu teistegi pereliikmete eest. Loomaomanik, ole inimene ja vastuta, sest sinu lemmik on elusolend, kes sõltub täielikult oma peremehest!

Teata hüljatud loomast Eesti Loomakaitse Seltsi infotelefonile 5267117, varjupaika või kohalikule omavalitsusele.

Meie kliinikus kasutatakse keerulisemate operatsioonide puhul inhalatsioonnarkoosi. Aparaat on Eestis ainulaadne ja inhalatsioonnarkoos on looma tervisele tavalisest narkoosist ohutum. Eeliseks tavalise narkoosi ees on täielik ülevaade looma seisundist operatsiooni ajal, kuna aparatuuri juurde kuuluvad:

1.EKG-monitor, mis võimaldab jälgida looma südametegevust kogu operatsiooni vältel.

2. Gaasianalüsaator, mis näitab narkootilise gaasi (isofluraan või sevofluraan) taset organismis.

3.Kunstliku hingamise  aparaat, mis aitab rindkerepiirkonnas tehtavate operatsioonide puhul kopse kunstlikult hingatada.

Koerad armastavad ujuda nagu meiegi! Praegu on selleks suurepärane võimalus, ilmad lausa nõuavad vette minekut. Jahutagem siis oma lemmikuid ka!

Tallinna koerte ujumiskohad: Põhja-Tallinna ujumiskoht- Sepa tänava lõpus.
Haabersti linnaosa koerad ujuvad Stroomi ranna Rocca al Mare poolses osas, Kesklinna ujumiskoht- Russalka lähedal olev rannariba, Pirita linnaosa- Merivälja muuli lähedal.
Ujumiskohad on märgistatud vastavate siltidega.

Nüüd on meie kliinikus võimalik teha kiirteste kasside veregrupi määramiseks. Aega kulub selleks vaid mõni minut. Eelkõige on seda vajalik teha kassidele, keda kasvatatakse aretuseks. See test aitab ära hoida veregrupi sobimatust ja vastsündinud kassipoegade surma. Veregrupi mitte sobimisel on vaja kassipoegi esimesed 3-4 päeva toita kunstlikult.